#1 rahaotsus, mis tundub loogiline, aga viib vaesusesse
“Me kaotasime kõik,” – ütles Mari isa ühel õhtul koju tulles. See hetk istutas Marisse hirmu, mis hoidis teda investeerimisest eemal rohkem kui kümme aastat. Aga siis sai Mari aru: tema “turvaline” strateegia polnud tegelikult üldse turvaline.
Mari (nimi muudetud) uskus aastaid, et kõige turvalisem koht tema rahale on lihtsalt hoiuarve.
Ta teadis küll, et peaks investeerima, aga ei suutnud hirmust üle saada.
Ta mäletas, kuidas tema vanemad olid 90ndatel säästud kaotanud, ja see mälestus oli sööbinud väga sügavale. Iga kord, kui ta investeerimisele mõtles, tuli see sama hirm tagasi.
Kui sa nüüd enda peale mõtled – millised hirmud sinul rahaga seoses on?
Vaikne kaotus…
Ühel päeval käis Mari lõunal oma keskkooli-aegse sõbrannaga, kes õppis parajasti TTÜs majandust. Nagu ikka, eestlane jõuab tihtipeale jutu käigus ilma ja majanduseni, nii ka nemad. Hakkasid hindadest rääkima. Ja sõbrannal oli kohe konspektist hea näidata, mida see inflatsioon tegelikult tähendab.
Nad võtsid kalkulaatori ja Mari sai šoki. Nad arvutasid välja kui palju oli Mari niisama seisnud raha oma ostujõudu kaotanud. Kui veel 5 aastat tagasi sai ta selle raha eest nii ja nii palju osta, siis täna palju vähem.
See oli esimene kord, kus Mari sai aru, et raha mitte investeerimine on tegelikult sama riskantne kui investeerimine. Inflatsioon lihtsalt sõi tema säästude väärtust iga aastaga. Ta ei kaotanud raha järsku ja dramaatiliselt nagu tema vanemad, vaid aeglaselt ja vaikselt. Aga kaotus oli sama reaalne.
Kust leida sobivad inimesed?
Mari ei tormanud kohe börsile. Kartus oli piisavalt suur. Selle asemel luges ta raamatuid, osales koolitustel ja uuris kõike, mis teda tegelikult hirmutas.
Esimene teos, mida ta läbi töötas, oli Benjamin Grahami The Intelligent Investor. See polnud muidugi kerge lugemine, aga andis talle arusaama, et investeerimine ei ole õnnemäng, vaid teadlik protsess.
Ja veelgi olulisemana, tema isa kunagine valus kogemus polnud mitte investeerimine, vaid pigem spekuleerimine.
Spekuleerimine on nagu hasartmäng – sa loodad kiirele kasumile, tihti ilma sügava analüüsita. Investor aga vaatab pikka ajahorisonti ja seab eesmärgiks rahalise vabaduse aastate pärast. Just selles peitub oluline erinevus.
See taipamine muutis Mari vaatenurka täielikult.
Mari mõistis, et kontrolli ja teadlikkuse puudumine on see, mis lõi temas alusetu hirmu. Kui tema isa kuulas pimesi teiste soovitusi, siis Mari otsustas ise õppida ja uurida. Ja iga samm teadmiste poole vähendas tema ebakindlust.
Sümboolne samm
Mari ei alustanud kohe päris rahaga. Ta lõi endale nö paberportfelli ja hakkas jälgima, kuidas tema „investeeringud” käituvad. Iga kõikumine andis talle võimaluse õppida ja harjuda turu loomulike muutustega.
Paari kuu möödudes tundis ta end piisavalt enesekindlalt, et teha esimene väike investeering. Ta valis laiapõhjalise indeksfondi ja alustas summaga, mis ei tekitanud liigset pinget. See samm oli tema jaoks sümboolne – ta astus välja hirmust ja võttis vastutuse.
Täna ei näe Mari enam turu langust kui ohtu. Ta näeb selles võimalust, allahindlust tulevikuks. Ja just see mõtteviis on see, mis aitab teda rahulikult ja järjepidevalt edasi minna.
Loodame, et see lugu innustab sindki vaatama investeerimist kui teadlikku teekonda, kus hirmud on ületavad teadmiste ja kogemustega.