Mida sinu finantsaruanne ütleb – kiidab või laidab?
Kui sa oma rahaasjadele otsa vaatad, kas see annab sulle turvatunde või tekitab pigem ärevust? Kui kindlus puudub, siis meil on sulle midagi…
Kas oled kunagi ostnud midagi lihtsalt sellepärast, et „kõigil teistel on“? Auto liisingusse, uus telefon järelmaksuga – tundub ju igati normaalne?
Paljud meist võtavad esmalt kohustusi, et siis need palgatuluga katta. Ja kuna kohustused tuleb tasuda, siis muutub palgapäevast palgapäevani elamine lõputuks ringiks, kust kohustuste tõttu keeruline välja murda.
Isegi siis, kui palk kasvab… Sest siis kasvatame automaatselt ka kohustusi.
Oled heas kohas, kui sul on vähe kohustusi – see on suurepärane stardipunkt rahalise sõltumatuse teel.
Kas sinu finantsaruanne nõustub sinuga?
Kui sa ei suuda midagi osta ilma laenuta, siis sa tegelikult ei saa seda endale lubada.
Finantsaruandes peaksid sissetulekud katma mitte ainult igapäevakulud, vaid ka tulevikuks varu jätma. Kui see nii ei ole, siis liigud rahalisest sõltumatusest järjest kaugemale.
Kui sa praegu oma sissetulekud ja väljaminekud üles kirjutaksid, kas sa oleksid rahul sellega, mida näed?
Aga rikkad võtavad ka võlgu…
Võlg ei ole iseenesest halb – küsimus on selles, kas see toob sulle raha sisse või viib raha välja.
Halb võlg on näiteks tarbimislaen, mida maksad iga kuu oma palgast. Hea võlg on aga selline, kus keegi teine maksab selle sinu eest – näiteks kui ostad üürikorteri ja üürnik katab su laenumaksed.
Rikkad kasutavad hea laenu võimendust. Keskklass halba laenu.
Kui vaatad oma finantsaruannet, siis kas seal on rohkem häid või halbu võlgu?
Kui su kohustuste lahtris on peamiselt laenud, mis raha välja viivad, tasub muudatustele mõtlema hakata. Kuidas saaksid oma rahavooge ümber mängida nii, et su kohustused hakkaksid hoopis sulle tulu teenima?
Reaalsuskontroll: kas oled valmis ootamatusteks?
Enamik inimesi elab lootuses, et küll kõik laheneb kuidagi. Aga mis juhtub siis, kui tuleb uus majanduskriis või kaotad ootamatult töö?
Kurb tõsiasi on see, et üle 50% eestlastest elab nii, et neil on sääste vähem kui kolmeks kuuks. See tähendab, et kui sissetulek peaks kaduma, on väga kiiresti probleemid käes.
Mitu kuud saaksid sina hakkama, kui su palgatšekid enam ei laekuks?
Ideaalses maailmas on sul 6–12 kuu elamiskulusid lihtsasti ligipääsetavas kohas, näiteks teisel pangakontol. Jah, inflatsioon võib osa sellest rahast „ära süüa“, aga see on väike hind kindlustunde eest.
Kas oled valmis oma rahalist seisu parandama?