„Kellele ma seda maja ehitan?” Küsimus, mis muutis kolme lapse isa investeerimisplaani

KUULA HELJORIT JAGAMAS:

AUTOR: Investorite Sisering – TUTVU SIIN

Heljoril on kolm väikest last, neljatoaline korter linnas ja unistus oma majast maal. Maja maksaks ligi pool miljonit eurot, kuid pangalaenust ei piisa ja palgast säästes kuluks vajaliku raha kogumiseks aastaid. Siis jõudis ta küsimuseni, mis muutis kogu pere plaani.

Heljor on ehitusinsener ja töötab ehitusvaldkonnas osakonnajuhina. Ta tunneb ehitusturgu nagu oma viit sõrme ning teab, kuidas raha ja investeerimine seal vallas toimivad.

Sellest hoolimata ei teadnud ta, mida ise, enda pere jaoks edasi teha.

„Ma olen ammu aru saanud, et rahaline vabadus on võimalik, aga kuidas sinna jõuda, seda pilti mul ei olnud,” tunnistas ta.

Investorite Siseringi stipendiaadina läbis Heljor sel sügisel investeerimiskoolituste seeria, mis aitas tal oma eesmärgid üle vaadata ja plaani paremini paika loksutada.

Tema loos on mitu olulist õppetundi kõigile, kes soovivad samaaegselt perele nii paremat elu pakkuda ja ka oma varasid kasvatada.

Kui kaua on lapsed veel väikesed?

Investeerimisel soovitatakse sageli kõigepealt luua tulu teenivad varad ning alles seejärel võtta suuremaid rahalisi kohustusi, näiteks ehitada unistuste kodu.

Ka Siseringi asutaja Vallo Arumäe toimis just nii, kui sai rahatarkust õppides aru, et tema maja pole mitte vara, vaid igakuine suur kohustus.

Tema otsus oli ebamugav – kolida majast korterisse ja maja võõrastele välja üürida. Aga see oli üks lüke, tänu millele saavutas Vallo rahalise vabaduse vähem kui 4 aastaga.

Heljor mõistab seda põhimõtet. Aga kolme väikese lapse isana pidi ta arvestama veel ühe asjaga.

Ajaga, mida tema pere saaks omaenda majas veeta – koos.

„Mul peres on täna kolm väikest last. Kui ma hakkaksin neid varasid looma, läheb mul viis kuni kümme aastat aega. Aga kui me kümne aasta pärast saame maja ehitatud, on lastel samamoodi kümme aastat edasi läinud,” räägib Heljor.

Lapsed on praegu vanuses 2 kuud kuni 4 aastat.

Kui pere jõuab majja kolida kolme aasta pärast, saavad lapsed seal kasvada veel 15–20 aastat. Kui maja valmib alles kümne aasta pärast, jääb suur osa sellest ajast kasutamata.

Heljor otsustas, et ei taha oma pere unistust nii kaugele edasi lükata.

Investeerimisega võib alustada ka hiljem. Laste lapsepõlve tagasi ei saa.

Kaks eesmärki, millest kumbagi ei taha edasi lükata

Koolitusel pani Heljor oma eesmärgid kirja kolme punktina.

Punkt A: pere tänane olukord. Neil on neljatoaline korter, mõlemal vanemal hea töö ning igapäevaseks eluks piisav sissetulek.

Punkt B: oma maja maal. Kodu, kus lapsed saaksid kasvada looduse keskel, eemal linnakärast.

Punkt C: rahaline vabadus. Piisavalt varasid ja passiivset sissetulekut, et pere ei sõltuks enam igakuisest palgast.

Esialgu nägi Heljor nende eesmärkide vahel üht teed: kõigepealt ehitada maja valmis ja alles siis hakata tõsisemalt investeerima.

Koolitusel sai ta aga aru, kui palju aega selline järjekord maksma läheks.

Aga enne uue plaani elluviimist oli tal vaja abikaasaga üks oluline vestlus maha pidada.

„Kust Sa selle raha võtad?”

Tänaseks on Heljor edukalt flippinud ühe korteri, teine töös, aga temagi alustas algusest.

Abikaasa suhtus sellesse ettevaatlikult. Kolme väikese lapse kõrvalt oli perel kohustusi niigi palju. Kas tasub võtta juurde veel üks risk ja siduda säästud kinnisvaraprojektiga?

Heljor otsustas alustada numbritest.

Nende soovitud maja maksaks ligikaudu 500 000 eurot. Pank oleks valmis laenama 350 000–400 000 eurot.

Kahe peale suudavad nad palgast säästa 10 000–15 000 eurot aastas. Samal ajal võivad ehitushinnad tõusta ja inflatsioon vähendada kogutud raha ostujõudu.

Siis esitas Heljor abikaasale küsimuse:

„Sa tahad poole miljonilist maja. Kuidas Sa sinna jõuad? Kust Sa selle raha võtad?”

Arvud näitasid, et üksnes palgast säästes võib puuduoleva summa kogumine võtta kümme aastat või kauemgi. Selleks ajaks on lapsed juba täitsa teises vanuses.

Flippimine pakuks võimalust maja jaoks vajalikku kapitali kiiremini kasvatada, kuigi iga tehinguga kaasneb risk.

Huvi oli peres õnneks ka teisest suunast. Heljori abikaasa oli hakanud jälgima sotsiaalmeediakontot Sendid Miljoniks, esialgu küll sisustusideede pärast. Sealt oli kinnisvara renoveerimise ja edasimüümise mõte talle juba tuttav.

„Sina ise andsid mulle selle mõtte,” ütles Heljor abikaasale.

Nii jõudsid nad ühise eesmärgini. Mõlemad said aru, mille nimel nad on valmis rohkem pingutama ja millist riski kaaluma.

„Ärge ostke, kõik on tipus!”

See polnud esimene kord, kui Heljor pidi oma kinnisvaraotsust teistele põhjendama.

Kui nad abikaasaga koos elama hakkasid, üürisid nad esimesed kuus kuud korterit. Seejärel otsustasid oma kodu osta.

Heljori ema ja vend soovitasid oodata.

Kinnisvara on kallis, turg on tipus ja praegu pole õige aeg osta.

Heljor vaatas olukorda teisiti. Oma kodu ostes läheksid igakuised laenumaksed nende endi vara soetamiseks, mitte üürileandjale.

Pere otsustas korteri ära osta.

Paari aasta pärast oli nende kodu väärtus kasvanud 100 000 euro võrra.

Tagantjärele oli see nende perele hea otsus. Muidugi ei tähenda see, et kinnisvara hinnad alati tõusevad või et lähedaste ettevaatus on põhjendamatu.

Küll aga tasub meeles pidada, et teiste inimeste hirmud ei tohiks Sinu eest investeerimisotsuseid teha.

Enne suuremat tehingut tuleb hinnata oma maksevõimet, turuolukorda ja riske. Lõplik otsus peab põhinema Sinu enda eesmärkidel ja arvutustel.

Miks peaks rahaline vabadus maja valmimist ootama?

Investeerimiskoolitusel jõudis Heljor järgmise olulise arusaamani.

Ta oli planeerinud kasutada eraisikuna tehtavate korteriflippide kasumit maja ehitamiseks. See plaan jäi jõusse.

Aga mis saab rahalise vabaduse eesmärgist?

Kui ta kasutaks järgmised kolm aastat kogu vaba kapitali maja ehitamiseks ja hakkaks alles seejärel ettevõtte kaudu investeerima, oleks ta vahepeal kaotanud kolm aastat vara kasvatamise aega.

„Kui võtamegi selle kolm aastat, kasutan eraisikuna kapitali lõpuks nulli ära ja alustan alles siis ettevõtlusega, siis olen ma kolm aastat maha jäänud,” selgitab ta.

Seetõttu otsustas Heljor hakata liikuma mõlema eesmärgi poole korraga.

Eraisikuna jätkab ta kapitali kasvatamist maja ehitamiseks ehk punktist A punkti B.

Ettevõtte kaudu hakkab ta samal ajal looma varasid, mis viivad pere rahalise vabaduseni ehk punkti C.

Ta on valmis suunama osa pere rahast ettevõtte investeeringutesse, et alustamist mitte aastate võrra edasi lükata.

See on Heljori jaoks koolituse üks väärtuslikumaid õppetunde.

Kui Sul on mitu suurt rahalist eesmärki, ei pea Sa tingimata ootama ühe täitumist, enne kui järgmisega alustad.

Oluline on läbi arvutada, kui palju saad kummagi jaoks raha eraldada, ilma et pere rahaline turvatunne kannataks.

„Kümne tuhandega üksi ei tee võib-olla midagi, aga viiekümnega viiekesi juba teeb.”

Ettevõtte kaudu flippimise alustamiseks oleks Heljoril vaja ligikaudu 80 000 eurot omakapitali ja lisaks pangalaenu.

Praegu on pere säästud seotud maja projekteerimise ja ettevalmistustega. Sellist summat üksi investeerimiseks vabaks ei jää.

Heljor hakkas otsima teistsugust lahendust: miks peaks ta kogu vajaliku kapitali ise koguma?

Koos teiste investoritega saaks teha tehinguid, milleks üksinda raha napib.

„Kümne tuhandega üksi alustades ei tee võib-olla midagi, aga viiekümne tuhandega viiekesi juba teeb.”

Nüüd on tal plaan leida Investorite Siseringist sobivad inimesed, panna paika ühine investeerimisstrateegia, luua ettevõte ja teha esimene tehing.

Partnerite kaasamine tähendaks lisaks kapitalile ka jagatud vastutust.

“Kui oled teistega tehingu kokku leppinud ning igaühel on oma ülesanded, on keerulisem alustamist aina edasi lükata.”

Muidugi tuleb enne ühiselt investeerimist kokku leppida ka riskide, otsustusõiguse ja kasumi jagamise põhimõtted.

Milline on Sinu punkt B?

Heljori lugu annab põhjust oma eesmärkide ajakava üle vaadata.

Võib-olla tahad Sinagi ehitada maja, kolida suuremasse koju või vähendada töökoormust. Samal ajal soovid kasvatada investeeringuid, et kunagi ei peaks enam raha pärast töötama.

Alusta oma tänasest olukorrast.

Pane kirja, millist elu tahad järgmise kolme kuni viie aasta jooksul elada. Arvuta välja, kui palju see maksab ja millal saaksid praeguse säästmistempo juures oma eesmärgi täita.

Seejärel vaata kaugemale. Milliseid varasid peaksid looma, et jõuda rahalise vabaduseni?

Kui tahad panustada sellele, mida oleme Siseringis enam kui 1500 investoriga õppinud, siis uuri Investori Teekaarti. Vähem kui lõunasöögi hinna eest aitab see sul kogu plaani algusest lõpuni paika panna.

Kõige olulisem küsimus on, kas Sinu praegune plaan võimaldab jõuda mõlema eesmärgini Sulle sobival ajal.

Kui vastus on ei, tasub üle vaadata, mida saaksid teha teisiti. Võimalik, et mõne eesmärgi nimel saad tegutseda paralleelselt, kaasata partnereid või leida oma kapitalile tulusama rakenduse.

Heljor pole veel rahaliselt vaba. Tal on seljataga esimene korteriflipp, teine projekt on käsil ning olemas on krunt tulevase kodu jaoks.

Kõiki vastuseid tal veel pole, kuid ta teab, kuhu tahab oma perega jõuda ja millised sammud tuleb selleks ette võtta.

„Kellele ma seda maja ehitan?”

See küsimus aitas Heljoril mõista, et investeerimisplaani koostades ei tasu arvestada ainult raha kasvatamisele kuluvat aega. Arvestada tuleb ka sellega, millal tahad oma töö vilju nautida.