Kolm rahavoo instrumenti, mida iga kapitaliga ettevõtja peaks teadma
Sa oled ettevõtjana kõvasti vaeva näinud, et kapitali kasvatada, aga kuhu see nüüd siis panna, et ära ei kaoks? “Turvaliselt” hoiusele? Pigem siiski mitte.
Hoius on küll tore asi, aga kui vaatad hoiuse intressi ja võrdled seda inflatsiooniga, võib tihtipeale viimane kõrgem olla ja kuigi number konto peal jääb samaks (või isegi tõuseb), siis raha ostujõud väheneb.
Investeerimine on kapitaliga inimesele peaaegu, et “must have”, aga paljud suured ettevõtjad ei oma kahjuks täielikku pilti. Ja kes neid süüdistada saaks – nad on kogu auru pannud sellele, et ettevõtlusega kapitali kasvatada.
Kui tahad teada, kuidas ehitada kasumlik ettevõte ilma läbipõlemiseta, siis tule 24.septembril tasuta veebiseminarile Mike Michalowicz’iga – REGISTREERU TASUTA SIIN.
“Panin 100 000 € hoiusele, ei osanud mujale panna”
Nii läks hiljuti ühel ettevõtjal, kelle varade väärtus on 8 miljonit eurot. Ta pani 100 000 eurot LHV hoiusele lihtsalt sellepärast, et raha ei seisaks pangakontol täiesti kasutult.
Aga kui suurt kasu see siis tõi?
Sel hetkel oli hoiuse intress madalam kui inflatsioon, nii et tegelikult oli see vaid pettekujutelm.
Kolm instrumenti, mis toovad rahavoogu neile, kel kapital olemas
Kui sul on selge, et vajad igakuist tuluvoogu, mitte vara kasvatamist, siis valikuid pole tegelikult palju. Laias laastus on neid kolm.
Kinnisvara, mis teenib üüritulu. Käegakatsutav ja stabiilne, aga mitte kõige likviidsem. Tänases majandusolukorras võib kinnisvara realiseerimine võtta kuus kuni üheksa kuud. Kui kogu kapital on juhuslikult kinnisvaras ja sul tekib kiire vajadus raha kätte saada, on see suur pudelikael.
Dividendiaktsiad ja võlakirjad, mis maksavad regulaarselt. Likviidsed – saad vajadusel kiiresti realiseerida. Väiksem käegakatsutavus kui kinnisvaral, aga palju suurem paindlikkus. Just sellepärast on neid hea kasutada koos kinnisvaraga.
Intress, kui annad raha laenuks – aga ainult kinnisvara tagatisel. Siinkohal ei räägi me kindlasti lihtsalt tuttavatele laenu andmisest, sest sellest ei tule kunagi midagi head välja.
Palju vara tegelikult vaja on?
Paljud ettevõtjad (rääkimata palgatöötajatest) pole seda numbrit kunagi välja arvutanud. Nad teavad, et “vaja on rohkem” – aga täpselt kui palju, pole selge.
Nii jääbki investeerimine eesmärgituks: raha läheb sinna, kus tundub mõistlik, mitte sinna, kus see täidab konkreetset rolli.
Rahalise vabaduse number on lihtne küsimus: kui palju peaks su investeeringud kuus passiivselt tootma, et elamiskulud oleksid kaetud ilma aktiivselt töötamata?
Kui see number on paigas – olgu see 2 000, 3 000 või 5 000 € kuus – tead sa, kui suurt portfelli vaja on, milliseid instrumente kasutada ja millal oled kohal, millal lased teistel turul möllata.
Nii et – milline on sinu rahalise vabaduse number? Ja kui palju sul selleks varasid vaja on? Ja muidugi, kas peaksid täna olema veel kapitali kasvatamise või äkki juba rahavoo mängus?