Kuidas investeerimisvõimalusi hinnata?
Kujuta ette, et keegi pakub sulle võimalust osta üks euro 20 euro eest. Kõlab absurdselt? Ometi tehakse investeerimismaailmas selliseid otsuseid iga päev, makstes kõrgeid hindu ettevõtete eest, kelle kasum seda ei õigusta. Kuidas teha targemaid investeerimisotsuseid ja mitte maksta üle?
Investori kuldne küsimus
“Kui palju olen valmis maksma ühe euro kasvu eest?”
See on üks olulisemaid küsimusi, mida iga investor peaks endalt küsima enne investeeringu tegemist. Sageli maksavad investorid lootuse eest, unustades ettevõtte tegeliku väärtuse. Aga olgem ausad – iga investeering on mingil määral ennustus tulevikku.
Kuidas investeeringuid hinnata? P/E suhe lihtsalt seletatuna.
Hinna ja kasumi suhe (P/E) on investori parim sõber. See näitab, mitme aasta kasumiga ettevõte praegu kaupleb. Toome lihtsa näite:
- Kui ettevõtte P/E suhe on 16, kulub 16 aastat kasumit, et õigustada aktsia hinda.
- Kui P/E on 800, kulub 800 aastat.
Mõni aasta tagasi oli Eestis üks väga populaarne aktsia, mille P/E suhe oli 800. See ei tähendanud mitte suurepärast tootlust, vaid et aktsia hind oli tugevalt ülehinnatud ja põhines ainult tulevikulootustel. Kas sina tahad osta tegelikku väärtust või vaid lootust, et äkki läheb hästi?
S&P 500 indeksfondi keskmine P/E suhe on tavaliselt 16–25 vahel.
Kui ostad midagi, mille P/E on väga madal, näiteks 8, tasub uurida, kas ettevõte on alahinnatud või on tal meeletu kasvupotentsiaal.
P/E suhet saab kasutada ka kinnisvara puhul.
Näiteks: kui korter maksab 100 000 eurot ja toob 10% üüritulu aastas, on P/E suhe 10. Kinnisvara on sageli konservatiivsem ja stabiilsem investeering, kuid mitte alati. Jäa meelde, kui aktsiate P/E on 20, on see võrreldav 5% tootlusega kinnisvaras.
Investeerides ükskõik millisessse ettevõttesse, tasub lisaks P/E suhtele jälgida ka selle jätkusuutlikkust. Olulised küsimused on:
- Kui suur on ettevõtte võlg?
- Kui palju kasumist makstakse välja dividendideks?
- Kas ettevõtte kasumlikkus on pikaajaliselt stabiilne?
Kui ettevõte maksab kogu kasumi välja, võib see näidata kõrgeid dividendimakseid, kuid see pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Üksikaktsiad või indeksfondid?
Merko, Tallinna Vesi… Tüüpilised ettevõtted, mida iga alustav investor kuuleb (ja mida seetõttu kibeleb ostma). Aga kas üksikaktsiad on nii head? Mis siis, kui ettevõttel on halb aasta või mitu?
Vastukaaluks on indeksfondid, nagu näiteks S&P 500. S&P 500 indeksfond on nagu ostaksid tükikese 500 suurimast USA ettevõttest korraga. See annab sulle kaks eelist:
Riskide hajutamine, sest investeerid paljudesse korraga.
Majanduse üldise kasvuga kaasa liikumine, sest kui osa langeb, teised tõusevad.
See on üks efektiivsemaid viise riski maandamiseks. Eriti kui oled alles alguses.
Emotsioonid on investeerimisel vaenlased – tunne vaenlast!
Kui sa ei suuda kontrollida oma emotsioone, ei suuda sa kontrollida oma raha.
Kaks peamist emotsiooni, mis iga investorit mõjutavad, on hirm ja ahnus.
- “Ma kardan kaotada raha, parem ei investeeri üldse.”
- “Ma investeerin kogu oma raha, lootes kiirele kasvule.”
Hirm ja ahnus on mõlemad äärmuslikult riskantsed. Ja investeerides tasub alati hoida tasakaalukat lähenemist.
See, et Bitcoin nii palju kasvanud on, võrreldes algusaegadega, ei tähenda, et kõiki krüptovarasid suur kasv ees ootab ja peaks neid kokku krahmama.
See, kui räägitakse majanduslangusest ja aktsiahind järjest kukub, ei tähenda automaatselt, et seda peaks kohe müüma hakkama.
On olukordi, kus mõlemad tegutsemisviisid on õiged, kuid seda peab igaüks ise hindama lähtuvalt olukorrast.
Millist tootlust siis oodata?
Meid kõiki huvitab, kui palju ma siis oma ühe euro eest tagasi saan. Tahaks sadu, tahaks tuhandeid…
Keskmiselt võib oodata 10% tootlust aastas – 10% ühest eurost on siis… Kui kusagil lubatakse kõrgemat tootlust, tähendab see sageli ka suuremat riski. Olenevalt sinu situatsioonist, vanusest, eesmärkidest jmt, võib kõrgem risk end ära tasuda ja võib ka mitte.
Oluline on meeles pidada: investeerimine on pikaajaline mäng.