Kuidas kasutada head võlga oma portfelli kasvatamiseks ja tootluse suurendamiseks?
Kujuta ette, et keegi annab sulle raha lihtsalt selleks, et sa saaksid oma raha kasvatada. See ei ole kingitus ega salajane skeem, vaid täiesti legaalne ja läbimõeldud strateegia. Just seda nüüd vaatamegi – kuidas kasutada head võlga enda varade ja tootluse suurendamiseks.
Võlg on võõra oma… Oled kuulnud?
Tegelikkus: õigesti kasutatud võlg = investori parim sõber.
Hea võlg on selline, mis aitab sul luua varasid ja kasvatada sissetulekut, mis sest, et sa osa rahast võla kasutamise kuludeks (intressiks) maksad.
See tähendab, et sa võtad raha laenuks, et osta midagi, mis toob sulle hiljem rohkem tulu, kui see võlg maksma läheb. Halb võlg, vastupidi, on tarbimislaen või krediitkaardivõlg, mis muudab sind pikemas plaanis vaesemaks.
Hea võlg toob raha juurde, halb võlg viib selle ära. Just selle vahe mõistmine on esimene samm teadliku rahakasvatamise suunas.
Kumba tootlust eelistad: 2% või 28%?
Kõige levinum viis head võlga kasutada on kinnisvara. Kujuta ette, et sul on 20 000 eurot – selle eest saaksid vaevu väikese korteri kusagil äärelinnas. Aga kui kasutad seda summat sissemaksuks ja võtad ülejäänu pangalaenuna, saad 100 000 euro väärtuses vara.
See tähendab, et sinu algkapital on võimendatud viis korda suuremaks. Kui korteri üüritulu katab laenumaksed ja jätab midagi üle, teenid sa passiivset sissetulekut. Näiteks 100 eurot kuus tundub väike, aga aastas teeb see 600 eurot tootlust sinu 20 000 euro investeeringult.
Aga kui korteri väärtus kasvab aastaga näiteks 5% ehk 5000 eurot, siis see kasv tuleb kogu 100 000 vara pealt, mitte ainult sinu sissemakselt.
See tähendab, et sinu 20 000 euro investeering teenis 5000 eurot väärtuse kasvu ja 600 eurot üüritulu – kokku 5600 eurot aastas, mis on 28% tootlust sinu rahalt.
See ongi hea võla suurim eelis – ta aitab sul kasvatada tootlust väiksema algkapitali pealt.
Aga muidugi – hea võlg on hea ainult siis, kui see on kontrolli all.
Ära muidugi üleliigselt riski
Esiteks pead veenduma, et investeering toob stabiilselt raha sisse.
Jätkame kinnisvara näitel. Kui üüritulu ei kata laenumakseid, on tegu juba halva võlaga. Siinkohal tasub meenutada, et kodulaen ei ole hea võlg, sest see ei too tulu. Kui sa just ei plaani oma kodu varsti maha müüa ja väiksemat (odavamat) asemele osta.
Teiseks tuleb arvestada riskidega – intressimäärad võivad tõusta, üürnikud lahkuda ja kinnisvaraturg võib ajutiselt langeda. Just seepärast peab sul alati olema plaan B, C ja isegi D.
Hea investor ei looda, et kõik sujub ideaalselt – ta valmistub selleks, kui asjad lähevad teistmoodi.
Aga head võlg väljaspool kinnisvara?
Head võlga saab kasutada ka väärtpaberite ostmiseks. Mõned investorid võtavad väärtpaberite tagatisel laenu ehk margin loan’i, et oma portfelli kasvatada. Kuid see strateegia on juba riskantsem ja vajab suurt kogemust.
Kui turg liigub sinu vastu, võid sattuda olukorda, kus pead kahjumiga müüma või kiiresti lisakapitali leidma. Seepärast ei soovita me börsil võimendust enne, kui sul on kindel plaan, kogemus ja turvapuhver.
Neli reeglit hea võla targaks kasutamiseks
Esiteks peab sul olema selge plaan – mida sa ostad, kui palju see teenib ja millised on kulud. Kui sa neid vastuseid ei tea, tuleb enne investeerimist teadmisi juurde hankida.
Teiseks, vajad turvavõrku – see ei ole koht, kuhu panna oma viimased säästud. Pea meeles, et alati võib juhtuda ootamatusi, milleks peab valmis olema.
Kolmandaks, tuleb arvestada psühholoogilise poolega. Kui su riskitaluvus on madal, pole mõistlik võtta liiga suurt võimendust. Kasvata oma mugavustsooni sammhaaval, mitte hüppega.
Lõpuks mõista, et hea võlg töötab ajas. See pole kiire rikastumise retsept, vaid nagu hea treening – tulemused tulevad järjepidevuse ja rahulikkusega.