Suurim viga, mis hoiab säästjaid vaesena – Peeter Koppel, finantsanalüütik
25 aasta jooksul finantsturgudel miljardeid eurosid investeerinud Peeter Koppel ei hoiaks pikaajaliselt oma säästusid rahas. On olemas varaklass, mis võimaldab tavalisel inimesel väikeste summadega, väikese riskiga ja mis kõige tähtsam, ilma suurema vaevata, saavutada 6% reaaltootlust aastas (loe: tootlust pärast inflatsiooni maha arvutamist). Mis see on ja mida Peeter Koppel veel investoritele soovitab?
Eksiarvamus, mis takistab paljudel investeerimist
Kuigi rahatarkus Eestis on oluliselt paranenud, paljudel on teine ja kolmas pensionisammas, osadel indeksfondide investeeringud, siis on üks suur aga.
Finantsanalüütikuna näeb Koppel, et inimesed ei tee vahet kõrgel ja madalal riskil ning on kujunenud ekslik arvamus, et investeerimine iseenesest on ääretult riskantne. Ja see tekitab probleeme.
“Oma äris võetakse kohutavates kogustes riske, praktiliselt hoomamatult. Ja kui panna see sama inimene midagi turgudel tegema, siis leitakse, et kõik on nii kohutavalt riskantne, kui üldse olla saab, KUIGI riskid oma äris ja turgudel võivad kordades erineda.
Turgude riski nähakse selgelt suuremana,” ütleb Koppel.
Ei suudeta vahet teha eri investeeringute riskidel – mis on kõrgelt kontsentreeritud riskiga, mis hajutatud, madala riskiga.
Sinu säästud kaotavad ostujõudu
On väga tõenäoline, et järgmistel aastatel kaotab raha oma ostujõudu rohkem, kui me ehk loodaksime. Saame sama raha eest hinnatõusude ja inflatsiooni tõttu aina vähem.
“Mul ei ole mingisugust põhjust arvata, et järgneva kümne aasta jooksul oleks raha see instrument, mis säilitab ilusti ostujõudu. See tähendab, et mingi risk tuleb ikkagi võtta. Olles ise veidi riskikartlik, siis akumulatsioonivahendiks valiksin midagi muud kui raha,” kinnitab Koppel.
Riske tasub võtta teadlikult ja teha seda järjepidevalt, kas või väikeste summadega.
Kui rääkida alustavatele investoritele mõeldud nõuannetest, rõhutab ta lihtsat, kuid olulist põhimõtet: tasub alustada täna. Kui nädalaid ja kuid tegutsemist edasi lükata, jääb palju saamata.
“Esimene samm võiks olla pensionisammas või indeksfondid. Ja siis edasi liikuda järk-järgult,” soovitab Koppel turvalist teed.
Suurem tootlus = automaatselt suurem risk?
Koppel on veerand sajandi jooksul hallanud miljardite väärtuses klientide vara ja saanud sealt ühe väga väärtusliku õppetunni:
“Klientide raha investeerimisel on väga selge raamistik ja piirid. Oma portfelli puhul olen märkimisväärselt rohkem riski võtnud, AGA tootluseelis ei ole nii märkimisväärne, võrreldes klientide vähem riskantsete investeeringutega.”
Rohkem riski ei tähenda automaatselt rohkem tootlust. Läbimõeldud ja distsiplineeritud investeerimine võib anda sama tulemuse kui riskantne “kõik mängu” lähenemine.
Riskid on seda suuremad, mida vähem on teadmisi ja kogemusi. Sestap on number üks riskimaandus ise rahatargemaks saada.
Milline on Koppeli enda investeerimisportfell?
Koppel ise eelistab investeerida aktsiatesse ja toormetesse.
“Aktsiates näen võimalust osaleda rikkuse loomise masinas – nende puhul on võimalik luua väärtust ja rääkida kasvust. Aktsiate pikaajaline reaaltootlus võib olla 6% aastas või isegi rohkem. Kust mujalt sellist tootlust saab?” küsib Koppel.
Reaaltootlus tähendab vara tootlust, kust on juba inflatsioon maha arvestatud ehk see on reaalselt vara kasv, mitte vaid näiliselt ilus protsent.
Teistesse ettevõtetesse aktsiate või indeksfondide kaudu investeerimine on iga inimese jaoks kättesaadav ja tänaste tehnoloogiliste lahenduste juures väga kiire ettevõtmine. Näiteks eestlaste endi arendanud Lightyear app võimaldab minutitega osta sadu aktsiaid või indeksfonde.
See on väga hea võimalus alustada väiksemate summadega ja teenida kasumit ilma ise suuremat vaeva nägemata.
“Ja toormed aitavad maandada inflatsiooniriski. Kui nendesse veidi süveneda, siis nende puhul eksisteerib mingisugune loogika, mida on võimalik majandustsükli konteksti panna,” räägib ta.